Välisukse hoolduslakkimine

KAHJUSTUSE KIRJELDUS:

 Puitu ei pea tingimata peitma paksu värvikorra alla, alati on võimalik katta see mõne läbipaistva kaitsevahendiga, et kaunis ja eriline muster jääks vaatajaid rõõmustama. Välistingimustes on vastupidavaim lahendus lakk. Olgugi et lakk on vastupidav, ei ole see igavene ja mõne aja tagant tuleb seda paratamatult uuendada.

Käesolevas postituses ongi vaatluse all ühe 20. sajandi I pooles ehitatud kivimaja välisuks, mille tammespoon on mõned aastad tagasi kaetud lakikihtidega, kuid vihm ja niiskus on juba teinud oma töö. Suuremad kahjustused on ukse alaosas, mis on vihmadele, ukse ette kogunevale lumele ja maapinnast tõusvale niiskusele kõige kättesaadavam piirkond. Lakikihi lõhenemist ja pragunemist on märgata kuni poolteise meetri kõrguseni, allpool on puidu niiskusega mängimisest tingituna praod suuremad ja laki irdumine ulatuslikum. Uksele liimitud varvaslauadest üks on tõmbunud tumedaks ja teist on juba varem ka proteesitud. Samuti on üks varvaslaudadest kõveraks ja ukse küljest lahti kõmmeldunud. Ilmselt keegi majaelanikest on seda siis hiljem veel kruvidega kinnitanud.

Tellingust ja vineerist improviseeritud ajutine varikatus.

Tööde alustamisele eelnes ajutise varikatuse ehitamine, kuivõrd maja küljes see puudus. Värskele lakikihile pealesadav vihm võib selle kergesti rikkuda. Seda eriti esimeste kihtide puhul. Samuti teibiti klaaside servad, ukselink ja lukusilt, et vältida nende määrdumist lakiga.






























TÖÖDE KÄIK:

1) Kahjustunud varvaslauad tuli ukselt eemaldada, et nende tagakülg töökojas sirgeks hööveldada ja siis juba uuesti uksele liimida.

2) Kogu uks lihviti käsitsi kergelt üle, selleks et saada lahti irdunud lakitükkidest lõhede servades. Lihvimiseks kasutati 180-st liivapaberit ning karukeelt. Lihvimisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et puidupinnad, mis on üksteise suhtes ukse küljes risti, st puidu süüd ei ole liitekohtades paralleelsed nagu näiteks tahvlite ja küljepuude liitumiskohtades, tuleks lihvida ettevaatlikult, sest kui ühel pinnal lihvida piki puidusüüd võib selle servas kogemata minna üle teisele pinnale, kus antud liikumine on juba vale ja risti puidusüüga. Tulemuseks võivad olla koledad valged jutid. Abinõuna võib kleepida servadesse omamoodi piirajateks maalriteibi ribad.

3) Järgnevalt puhastati kogu uksepind kareda švammi ning VivaColor Special Clean lahusega (vahekorras 1:10 veega). Lahusega puhtaks nühitud pind loputati omakorda švammi ja puhta veega.

4) Kõige heledamad ja ülejäänud pinnast selgelt eristuvad pinnad (nt kohad kus lakk koos selle aluse peitsiga maha oli kulunud) tuli toneerida spetsiaalse pruuni peitsiga. Originaalilähedase tooni leidmiseks tuli erineva tumedusega pruune peitse omavahel segada. Antud juhul sobitus ukse tonaalsusega kõige paremini nr 12 peits, millele sai õige vähe vajaliku tumeduse saavutamiseks lisatud ka nr 9 peitsi.

Peale lihvi jäi tahvli pinnale sebramuster.

Ühel uksetahvlil oli lakikiht eriti tugevalt irdunud, nii et peale lihvi jäi sinna peaaegu nagu sebramuster. Sellise piirkonna ühtlustamiseks ei ole tarvis enne peitsi pealekandmist kogu pinda haljaks lihvida, piisab kui kogu olemasolev pind üle peitsida ja siis paberrätikuga ülejääk õrnalt maha tõmmata. Tumedad alad jäävad selliseks nagu need on, heledad toneeruvad tumedamaks ja lõpptulemusena kogu pind ühtlustub. Peitsitud pinda tuleks lasta vähemalt mõne tunni kuivada enne lakkimist.
























5) Kanti peale 1. kiht lakki (Tikkurila Unica 90) ning lasti kuivada 1 ööpäev.

1. kihi laki peale kandmine

6) Vahepeal töökojas sirgeks hööveldatud ning ülelihvitud varvaslauad liimiti ja kruviti tagasi ukse külge. Kurvipead pahteldati Cascol pruuni puidupahtliga. Üks mõte oli kasutada selleks ning suuremate pragude täiteks pruuni värvimullaga toneeritud kitti, kuid see oleks aja jooksul silmatorkavalt valgeks kriidistunud, mistõttu mõte maha maeti.

Varvaslaua tagasi liimimine

Kruvipeade pahteldamine Cascol pruuni puidupahtliga.

7) Ka varvaslauad peitsiti.

 8) Suuremad praod, mis olid tekkinud niiskuse käes lõhenemisel ning ka ukse eri osade liitekohtadesse tuli täita läbipaistva silikooni, Parabond Transparentiga, mida oli võimalik püstolist lasta. Et silikooniga pragude kõrval olevad pinnad määritud ei saaks, teibiti eelnevalt pragude servad maalriteibiga. Peale Parabondiga täitmist oli võimalik silikoonimass prao peal siledaks tõmmata, nõnda et määrdus ainult teip. Ja seejärel kohe sai teibid maha tõmmata. Läbipaistval Parabondil on see hea omadus, et ta peegeldab teatud määral külgnevate pindade värvigammat ja seega muudab praod vähemärgatavaks.

9) Kogu uksele tuli teha enne 2. lakikihi pealekandmist vahelihv, seda tehti ainult karukeelega, sest isegi väga peen liivapaber võib jätta teatud kohtadesse, eriti servades, valged jutid. Vahelihv on kindlasti vajalik igasuguste ebatasasuste, eriti voolamisjälgede eemaldamiseks. 

10) 2. kihi laki pealekandmine pikkade, sujuvate, piki puidusüüd liigutustega. Lakki võetakse pintslile seejuures minimaalselt, niipalju et kataks, nii vähe kui võimalik.

11) Veel üks vahelihv enne viimast lakkimist.

12) 3. ja viimane kiht lakki. Laki kasutusjuhendis on kirjas küll et hoolduslakkimisel võib kihtide arv olla 1-2, kuid antud juhul olid paljud tekkinud lõhed piisavalt suured, et nende korralikuks lakiga täitmiseks oli vajalik kanda peale 3 kihti.