Vanade hoonete vahelaed

Vahelaes oleva musta laudise peale pandud mullakihti mitte ära võtta kui selleks pole mõjuvat põhjust (vaja on proteesida mullakihi alla jäävaid puitkonstruktsioone näiteks). Kui muld ära võtta ja sinna näiteks kerge vill asemele panna, hakkab põrand koos selle aluse laega kerkima ja võib rikkuda siseviimistluse. Samuti kaob heliisolatsioon, tekivad vibratsiooniprobleemid jne. Kui siiski on muld tarvis eemaldada, asendada see liiva või tellistega. Heliisolatsiooni parandamiseks võib põrandaaluse lae lahendada selliselt, et laekonstruktsioon ei ole kusagilt selle peal oleva vahelae ja põrandaga seotud. St et lae roovitus on kinnitatud ainult seintesse.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016

The difference between the ceiling of the black paneling superimposed layers of soil in order to pare Do not take away is not a compelling reason (it needs a prosthetic for the soil layer below the falling wooden structures , for example ) . Kui soil is taken away , and there , for example, a light wool 's place , the floor starts with its base ceiling rise and can ruin the interior decoration . It also eliminates acoustic insulation, vibration problems occur , etc . Kui , however , soil is needed to remove , replace or brick made ​​of sand . Sound insulation can be improved to solve the ceiling of the underground so that the ceiling construction is nowhere on top of the ceiling to the floor and bound. Ie that the ceiling was kidnapped confirmed only by the walls.

Puidu kuivamisel tekkivad deformatsioonid. Lõhestatud ja saetud puit.

Ehituspalgi kuivades tekivad puidu sees sisepinged, mis avalduvad suuremate ja väiksemate pragudena. Pragude teke on enamasti paratamatu, halb on see kui need tekivad kohtadesse, kust vihmavesi (või näiteks saunas pesuvesi) pääseb sisse voolama. Parim oleks olukord, kui praod jääksid seina sisse, palgi alla palgivarasse näiteks. Siin on aga probleem, et suure prao puhul võib palgile pealetulev seinaraskus hakata palgi vara seinasid laiali lükkama ja palki lõhestama. Mõnikord saetakse kettsaega enne palgi seinapanekut piki palgivara 4-5 cm sügavune soon, mis peaks tekkivad sisepinged maandama ja ennetama pragude teket mujale. Jaapanlastel on koguni traditsiooniks lõigata palkidele-postidele soon kuni südamikuni välja, mille tulemusena saab ilusa pragudeta puidupinna. Siin peab aga rõhutama, et jaapanlased ei ehita massiivseid rõhtpalkseinu, kus seinte raskus võiks palke soone juurest laiali lõhestama hakata, pigem töötab selline meetod vertikaalsete postide puhul.

Puidu vastupidavuse määrab suuresti ka selle töötlusviis. Saagimisel ja hööveldamisel rebitakse/lõigatakse puidukiud katki, puidu pind jääb mikroskoopilisel tasandil "karvaseks" ja puidupoorid on veele vastuvõtlikud. Traditsiooniline puidu lõhestamise meetod aga tähendab seda, et puit lõheneb piki kiudu ja kiud jäävad läbilõikamata, mis teeb lõhestatud puidu vastupidavamaks.

Lakke tuleks laudu paigaldada alati südamikupool allapoole. Põhjus on selles, et siis kaardub laud kuivades äärtest tihedalt vastu lage ja laudise ühenduskohad saavad tihedad. Vastupidisel juhul kaarduvad servad allapoole ja laudade vahele jäävad inetult suured praod.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016

Jalal kuivanud mänd - Kelopuu

Üheks vastupidavamaks ehituspuiduks võib pidada nn jalal kuivanud mändi. Soomlastel on sellise puidu jaoks olemas nimetus "kelopuu". Sellise puidu saamine eeldab kannatlikkust. Metsas kasvanud puu peab olema lõpetanud oma elutegevuse, st mahlad ja vedelikud enam ei liigu ja puu dehüdraatub. Vedelikud, mis transpordivad puu jaoks olulisi toitaineid, liiguvad puu pehmes ja heledas välimises maltspuidu osas. Puu elutsükli arenedes maltspuidu osakaal aina väheneb ja keskmes oleva tugeva lülipuidu osakaal aina kasvab kuni maltspuit on täielikult kadunud ning alles puhas lülipuit. See hetk tähistabki puidu elutsükli lõppu. Männi eluiga võib meie kliimatingimustes olla 300-400 aastat, Põhja-Soomes on leitud isegi 810-aastane elav mänd ja 1029-aastane surnud mänd.

Peale elutsükli lõppu viskab mänd koore pealt ära ja võib veel mõnisada aastat oma endisel kohal kuivada (siit ka väljend "jalal kuivanud") enne kui maha langeb. Elutsükli lõpetanud puus on 100% lülipuitu, mis teeb selle eriti vastupidavaks ja heaks ehituspuiduks. Kelopuud on enamasti spiraalse kasvuga ehk siis nende tüvedel on "vint" peal, vastupäeva suunaga, mis omakorda tähendab et palk ei hakka maja seinas kaarduma ega kõverduma, nii nagu seda võib teha tavaline värskelt saetud palk. Spiraalse kasvu fenomeni on seletatud Coriolisi jõu ja päikese asetusega. Oma välimuselt on jalal kuivanud mänd pealt hõbehall ja seest punane. Mida põhjapoole liikuda, seda punasemaks sisu läheb.

Eestis leiab jalal kuivanud vanu mände vähe, rohkem on neid Soomes ja Karjalas, kus mõned ettevõtted toodavad kelopuust palkmaju ja muid tooteid (vt. http://www.huliswood.fi/).

Maltspuiduga männist vastupidavama puidu saamiseks on olemas hea ajalooline nipp, nimelt langetamisele eelneval kevadel kooritakse tüve alaosa ära, niimoodi et väike vertikaalne ja katkestamata riba jääb alles (kus saavad liikuda puule vajalikud toitained). Sellise koorimise tulemusena ajab puu maltsaosa vaiku täis, toimub nii-öelda iseeneslik vaiguga immutamine.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016
Soome puiduettevõte Huliswood OY koduleht: http://www.huliswood.fi/
Eesti palkmajaehitaja Hobbiton OÜ koduleht: http://www.hobbiton.ee/maja_vajab_vaartpuitu.html
Harilik mänd, Wikipeedia lehekülg: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd