Välisukse hoolduslakkimine

KAHJUSTUSE KIRJELDUS:

 Puitu ei pea tingimata peitma paksu värvikorra alla, alati on võimalik katta see mõne läbipaistva kaitsevahendiga, et kaunis ja eriline muster jääks vaatajaid rõõmustama. Välistingimustes on vastupidavaim lahendus lakk. Olgugi et lakk on vastupidav, ei ole see igavene ja mõne aja tagant tuleb seda paratamatult uuendada.

Käesolevas postituses ongi vaatluse all ühe 20. sajandi I pooles ehitatud kivimaja välisuks, mille tammespoon on mõned aastad tagasi kaetud lakikihtidega, kuid vihm ja niiskus on juba teinud oma töö. Suuremad kahjustused on ukse alaosas, mis on vihmadele, ukse ette kogunevale lumele ja maapinnast tõusvale niiskusele kõige kättesaadavam piirkond. Lakikihi lõhenemist ja pragunemist on märgata kuni poolteise meetri kõrguseni, allpool on puidu niiskusega mängimisest tingituna praod suuremad ja laki irdumine ulatuslikum. Uksele liimitud varvaslauadest üks on tõmbunud tumedaks ja teist on juba varem ka proteesitud. Samuti on üks varvaslaudadest kõveraks ja ukse küljest lahti kõmmeldunud. Ilmselt keegi majaelanikest on seda siis hiljem veel kruvidega kinnitanud.

Tellingust ja vineerist improviseeritud ajutine varikatus.

Tööde alustamisele eelnes ajutise varikatuse ehitamine, kuivõrd maja küljes see puudus. Värskele lakikihile pealesadav vihm võib selle kergesti rikkuda. Seda eriti esimeste kihtide puhul. Samuti teibiti klaaside servad, ukselink ja lukusilt, et vältida nende määrdumist lakiga.






























TÖÖDE KÄIK:

1) Kahjustunud varvaslauad tuli ukselt eemaldada, et nende tagakülg töökojas sirgeks hööveldada ja siis juba uuesti uksele liimida.

2) Kogu uks lihviti käsitsi kergelt üle, selleks et saada lahti irdunud lakitükkidest lõhede servades. Lihvimiseks kasutati 180-st liivapaberit ning karukeelt. Lihvimisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et puidupinnad, mis on üksteise suhtes ukse küljes risti, st puidu süüd ei ole liitekohtades paralleelsed nagu näiteks tahvlite ja küljepuude liitumiskohtades, tuleks lihvida ettevaatlikult, sest kui ühel pinnal lihvida piki puidusüüd võib selle servas kogemata minna üle teisele pinnale, kus antud liikumine on juba vale ja risti puidusüüga. Tulemuseks võivad olla koledad valged jutid. Abinõuna võib kleepida servadesse omamoodi piirajateks maalriteibi ribad.

3) Järgnevalt puhastati kogu uksepind kareda švammi ning VivaColor Special Clean lahusega (vahekorras 1:10 veega). Lahusega puhtaks nühitud pind loputati omakorda švammi ja puhta veega.

4) Kõige heledamad ja ülejäänud pinnast selgelt eristuvad pinnad (nt kohad kus lakk koos selle aluse peitsiga maha oli kulunud) tuli toneerida spetsiaalse pruuni peitsiga. Originaalilähedase tooni leidmiseks tuli erineva tumedusega pruune peitse omavahel segada. Antud juhul sobitus ukse tonaalsusega kõige paremini nr 12 peits, millele sai õige vähe vajaliku tumeduse saavutamiseks lisatud ka nr 9 peitsi.

Peale lihvi jäi tahvli pinnale sebramuster.

Ühel uksetahvlil oli lakikiht eriti tugevalt irdunud, nii et peale lihvi jäi sinna peaaegu nagu sebramuster. Sellise piirkonna ühtlustamiseks ei ole tarvis enne peitsi pealekandmist kogu pinda haljaks lihvida, piisab kui kogu olemasolev pind üle peitsida ja siis paberrätikuga ülejääk õrnalt maha tõmmata. Tumedad alad jäävad selliseks nagu need on, heledad toneeruvad tumedamaks ja lõpptulemusena kogu pind ühtlustub. Peitsitud pinda tuleks lasta vähemalt mõne tunni kuivada enne lakkimist.
























5) Kanti peale 1. kiht lakki (Tikkurila Unica 90) ning lasti kuivada 1 ööpäev.

1. kihi laki peale kandmine

6) Vahepeal töökojas sirgeks hööveldatud ning ülelihvitud varvaslauad liimiti ja kruviti tagasi ukse külge. Kurvipead pahteldati Cascol pruuni puidupahtliga. Üks mõte oli kasutada selleks ning suuremate pragude täiteks pruuni värvimullaga toneeritud kitti, kuid see oleks aja jooksul silmatorkavalt valgeks kriidistunud, mistõttu mõte maha maeti.

Varvaslaua tagasi liimimine

Kruvipeade pahteldamine Cascol pruuni puidupahtliga.

7) Ka varvaslauad peitsiti.

 8) Suuremad praod, mis olid tekkinud niiskuse käes lõhenemisel ning ka ukse eri osade liitekohtadesse tuli täita läbipaistva silikooni, Parabond Transparentiga, mida oli võimalik püstolist lasta. Et silikooniga pragude kõrval olevad pinnad määritud ei saaks, teibiti eelnevalt pragude servad maalriteibiga. Peale Parabondiga täitmist oli võimalik silikoonimass prao peal siledaks tõmmata, nõnda et määrdus ainult teip. Ja seejärel kohe sai teibid maha tõmmata. Läbipaistval Parabondil on see hea omadus, et ta peegeldab teatud määral külgnevate pindade värvigammat ja seega muudab praod vähemärgatavaks.

9) Kogu uksele tuli teha enne 2. lakikihi pealekandmist vahelihv, seda tehti ainult karukeelega, sest isegi väga peen liivapaber võib jätta teatud kohtadesse, eriti servades, valged jutid. Vahelihv on kindlasti vajalik igasuguste ebatasasuste, eriti voolamisjälgede eemaldamiseks. 

10) 2. kihi laki pealekandmine pikkade, sujuvate, piki puidusüüd liigutustega. Lakki võetakse pintslile seejuures minimaalselt, niipalju et kataks, nii vähe kui võimalik.

11) Veel üks vahelihv enne viimast lakkimist.

12) 3. ja viimane kiht lakki. Laki kasutusjuhendis on kirjas küll et hoolduslakkimisel võib kihtide arv olla 1-2, kuid antud juhul olid paljud tekkinud lõhed piisavalt suured, et nende korralikuks lakiga täitmiseks oli vajalik kanda peale 3 kihti.

Lipud

Vanade hoonete vahelaed

Vahelaes oleva musta laudise peale pandud mullakihti mitte ära võtta kui selleks pole mõjuvat põhjust (vaja on proteesida mullakihi alla jäävaid puitkonstruktsioone näiteks). Kui muld ära võtta ja sinna näiteks kerge vill asemele panna, hakkab põrand koos selle aluse laega kerkima ja võib rikkuda siseviimistluse. Samuti kaob heliisolatsioon, tekivad vibratsiooniprobleemid jne. Kui siiski on muld tarvis eemaldada, asendada see liiva või tellistega. Heliisolatsiooni parandamiseks võib põrandaaluse lae lahendada selliselt, et laekonstruktsioon ei ole kusagilt selle peal oleva vahelae ja põrandaga seotud. St et lae roovitus on kinnitatud ainult seintesse.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016

The difference between the ceiling of the black paneling superimposed layers of soil in order to pare Do not take away is not a compelling reason (it needs a prosthetic for the soil layer below the falling wooden structures , for example ) . Kui soil is taken away , and there , for example, a light wool 's place , the floor starts with its base ceiling rise and can ruin the interior decoration . It also eliminates acoustic insulation, vibration problems occur , etc . Kui , however , soil is needed to remove , replace or brick made ​​of sand . Sound insulation can be improved to solve the ceiling of the underground so that the ceiling construction is nowhere on top of the ceiling to the floor and bound. Ie that the ceiling was kidnapped confirmed only by the walls.

Puidu kuivamisel tekkivad deformatsioonid. Lõhestatud ja saetud puit.

Ehituspalgi kuivades tekivad puidu sees sisepinged, mis avalduvad suuremate ja väiksemate pragudena. Pragude teke on enamasti paratamatu, halb on see kui need tekivad kohtadesse, kust vihmavesi (või näiteks saunas pesuvesi) pääseb sisse voolama. Parim oleks olukord, kui praod jääksid seina sisse, palgi alla palgivarasse näiteks. Siin on aga probleem, et suure prao puhul võib palgile pealetulev seinaraskus hakata palgi vara seinasid laiali lükkama ja palki lõhestama. Mõnikord saetakse kettsaega enne palgi seinapanekut piki palgivara 4-5 cm sügavune soon, mis peaks tekkivad sisepinged maandama ja ennetama pragude teket mujale. Jaapanlastel on koguni traditsiooniks lõigata palkidele-postidele soon kuni südamikuni välja, mille tulemusena saab ilusa pragudeta puidupinna. Siin peab aga rõhutama, et jaapanlased ei ehita massiivseid rõhtpalkseinu, kus seinte raskus võiks palke soone juurest laiali lõhestama hakata, pigem töötab selline meetod vertikaalsete postide puhul.

Puidu vastupidavuse määrab suuresti ka selle töötlusviis. Saagimisel ja hööveldamisel rebitakse/lõigatakse puidukiud katki, puidu pind jääb mikroskoopilisel tasandil "karvaseks" ja puidupoorid on veele vastuvõtlikud. Traditsiooniline puidu lõhestamise meetod aga tähendab seda, et puit lõheneb piki kiudu ja kiud jäävad läbilõikamata, mis teeb lõhestatud puidu vastupidavamaks.

Lakke tuleks laudu paigaldada alati südamikupool allapoole. Põhjus on selles, et siis kaardub laud kuivades äärtest tihedalt vastu lage ja laudise ühenduskohad saavad tihedad. Vastupidisel juhul kaarduvad servad allapoole ja laudade vahele jäävad inetult suured praod.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016

Jalal kuivanud mänd - Kelopuu

Üheks vastupidavamaks ehituspuiduks võib pidada nn jalal kuivanud mändi. Soomlastel on sellise puidu jaoks olemas nimetus "kelopuu". Sellise puidu saamine eeldab kannatlikkust. Metsas kasvanud puu peab olema lõpetanud oma elutegevuse, st mahlad ja vedelikud enam ei liigu ja puu dehüdraatub. Vedelikud, mis transpordivad puu jaoks olulisi toitaineid, liiguvad puu pehmes ja heledas välimises maltspuidu osas. Puu elutsükli arenedes maltspuidu osakaal aina väheneb ja keskmes oleva tugeva lülipuidu osakaal aina kasvab kuni maltspuit on täielikult kadunud ning alles puhas lülipuit. See hetk tähistabki puidu elutsükli lõppu. Männi eluiga võib meie kliimatingimustes olla 300-400 aastat, Põhja-Soomes on leitud isegi 810-aastane elav mänd ja 1029-aastane surnud mänd.

Peale elutsükli lõppu viskab mänd koore pealt ära ja võib veel mõnisada aastat oma endisel kohal kuivada (siit ka väljend "jalal kuivanud") enne kui maha langeb. Elutsükli lõpetanud puus on 100% lülipuitu, mis teeb selle eriti vastupidavaks ja heaks ehituspuiduks. Kelopuud on enamasti spiraalse kasvuga ehk siis nende tüvedel on "vint" peal, vastupäeva suunaga, mis omakorda tähendab et palk ei hakka maja seinas kaarduma ega kõverduma, nii nagu seda võib teha tavaline värskelt saetud palk. Spiraalse kasvu fenomeni on seletatud Coriolisi jõu ja päikese asetusega. Oma välimuselt on jalal kuivanud mänd pealt hõbehall ja seest punane. Mida põhjapoole liikuda, seda punasemaks sisu läheb.

Eestis leiab jalal kuivanud vanu mände vähe, rohkem on neid Soomes ja Karjalas, kus mõned ettevõtted toodavad kelopuust palkmaju ja muid tooteid (vt. http://www.huliswood.fi/).

Maltspuiduga männist vastupidavama puidu saamiseks on olemas hea ajalooline nipp, nimelt langetamisele eelneval kevadel kooritakse tüve alaosa ära, niimoodi et väike vertikaalne ja katkestamata riba jääb alles (kus saavad liikuda puule vajalikud toitained). Sellise koorimise tulemusena ajab puu maltsaosa vaiku täis, toimub nii-öelda iseeneslik vaiguga immutamine.

Allikad:

Mart Keskküla loeng EKA restkooli täiendkoolituse puitmaja moodulis 22.01.2016
Soome puiduettevõte Huliswood OY koduleht: http://www.huliswood.fi/
Eesti palkmajaehitaja Hobbiton OÜ koduleht: http://www.hobbiton.ee/maja_vajab_vaartpuitu.html
Harilik mänd, Wikipeedia lehekülg: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd

Avamispostitus

Mõte kirjutama hakata haudus pikemat aega, viimane tõuge tuli legendaarse restaureerimisarhitekti Fredi Tompsi loengust tänasel täiendkoolitusel Suur-Kloostris. Pean piinlikkusega tunnistama et pidasin teda juba meie seast lahkunuks, seda suurem aga oli vaimustus kui nägin 87-aastast vanameistrit täie tervise juures entusiastikult slideshowd esitamas, laserpointer näpus (taevatähe kuju kuvav!)

Järgnevalt mõned killud ettekandest:

Lääne-Virumaalt pärit maapoiss Tomps käis 3. klassis (1938. a. , Tomps oli siis 10-aastane), kui korraldati ekskursioon Toila-Orusse ja Narva. Käidi Oru lossis, Narva vanalinnas ja Hermanni kindluses. Nähtu avaldas talle sedavõrd muljet, et poiss otsustas tulevikus arhitektiks hakata, nii ka läks. Järgmine sõit Narva toimus 9 aastat hiljem, 1947, peale seda kui linnast oli järel vaid ahervare. Kui Tomps nägi masendavat vaatepilti ja meenutas kooliekskursioonil nähtud, valmis tema peas kiire otsus hakata erialaselt tegelema just ajalooliste hoonetega.

Kooliekskursioonilt meenutas ta kahte konkreetsemat objekti. Hermanni linnuses käidi Pika Hermanni torni tipus ja vaadati puidust katuseehitisest Venemaad. Kindlus oli toona Eesti Kaitseväe kasutuses, õigemini kasutasid mehed ainult torni, ülejäänud osa ehitisest oli üsna mahajätud. Tornist aga jälgiti pikksilmadega Venemaa piiri (piir jooksis toona kaugemalt, Jaanilinna tagant). Tompsil on meeles et torni puitehitise seintele olid lõigatud aega teenivate sõdurite nimed. Veel mäletab ta et läks turnima kindluse idafassaadi lagunenud aknaavadele, nii kui ta alla jõe peale vaatamiseks kummardus, viis äkk tuuletõmbus vormimütsi peast ja otse jõkke. Õpetaja oli selle peale öelnud prohvetlikud sõnad - "Sa tuled veel siia tagasi"

Teine objekt oli Peetri maja, kus ta mäletab et oli ilmatu suur kellakapp, selline kuhu mahtuski inimene sisse ronima sepistatud mehaanilisi osi imetlema. Tõi võrdluse muinasjutust Hunt ja 7 lambatalle kus 1 lambatall kellakappi peitus.

Tomps hakkas Narvas tööle Hermanni kindluse, Narva raekoja ja veel mõne allesjäänud majavareme taastamisega Pimeaias. Ühel hetkel lõpetati kindluse taastamise rahastamine. Tomps oli oma restaureerijate brigaadi palganud parimad oskustöölised ja ei tahtnud neid üldse laiali saata. Kuulnud healt tuttavalt Leningradist et oblast plaanib hakata Ivangorodi linnust taastama, pakkus ta ennast ja oma brigaadi välja töötegijateks, nii läkski, 3 aastat restaureeriti üle jõe asuvat linnust kuni taastati Hermanni linnuse rahastus ja mindi sinna tagasi (Ivangorodi töö anti üle venelastest restaureerijatele)

Narva raekoda oli samuti ahervare ja taheti pigem täitsa maha tõmmata. Tomps ja kaaskondlased suutsid võimuladviku ära veenda sellega et raekoja hoonest pidi saama esimene spetsiaalne pioneeride palee, mis kommudele muidugimõista meeldis. Nii oligi et raekoda taastati pioneeridepalee ehitamise pähe, umbes samamoodi nagu Niguliste taastati ateismi muuseumi rajamise pähe :)

Hermanni linnuse taastamisest mäletab Tomps veel et esialgu tuli üks suur osa torni allesjäänud müürist maha tõmmata, sest see oli varisemisohtlik ja restaureerimistöödel takistuseks. Hiljem mahatõmmatud müüritise ehitusprahi eemaldamisel sattus aga kopamees sakslaste moonalao peale, Torni all keldris oli peidus massiivne kogus suurtükimürske, mis plahvatamise korral oleks vastu taevast lennutanud torni ühes kindlusega. Läks õnneks!

Narvas on maa sees säilinud kogu Euroopas haruldaselt hästi säilinud kahekordne bastionidesüsteem.

Rakverest: Miks on pikliku kujuga vanalinn? Ühel pool (idas?) küngas, teisel pool Soolika-nimeline oja. Keskajal asusid selle ala põhjapoolses otsas sakraalehitised - 3 kirikut ja klooster. Peale 15. saj sõjategevust need aga suuresti hävisid ja uus kirik ehitati lõunapoolsesse otsa. Siit peale kogu ehitustegevus Rakveres hakkas kulgema algsete sakraalehitiste ala juurest uue kiriku suunas lõunasse. Arenes välja pikliku kujuga vanalinna tuumik.

Kuressaares (Kingissepas) kohalik võim ei tahtnud algul kuuldagi midagi restaureermisest, lõpuks leiti aga kohalikku päritolu parteitegelane, kellega leiti ühine keel. Argumenteeriti ka sellega et peaks säilitama mälestust kangelase Kingissepa-eluaegsest linnast. Kingissepa oli koht kus käisid puhkamas ja pummeldamas ENSV kogu poliitiline ladvik, selleks oli neile eraldatud isegi 1 hoone. Lõpuks saadi alustada restaureerimisega (kindlus, raekoda, vaekoda jne). Tallinna tänavale tehti tagasi munakivisillutis, kuid ühe kohaliku punase kaebamise peale asfalteeriti see jälle kiiresti üle. Üks ilus puitvilla kuursaali vastas taheti võimude poolt maha võtta, pool oli juba lammutatud kui restauraatorid ei jätnud jonni ja pakkusid välja et teevad selle korda oma jõududega. Villa taastatigi omaaegsel kujul.

Toila-Oru villa rekonstrueerimist hakati planeerima juba 1986 aastal, projekt jäi katki. Sama idee oli Narva vanalinna ühe osaga 1990, jällegi jäi katki plaan.